Särgava - Särghaua

TTÜ Geoloogia Instituudi Särghaua välibaas ja seda ümbritsev Särgava talu asuvad Pärnumaal, Kurgja talumuuseumi naabruses, Pärnu jõe kallastel (vt. asukoha skeem).

Särgava on pika ajalooga talukoht, mille kohta esimesed kirjalikud teated pärinevad XVI sajandist. XX saj. alguses oli Särgava Pärnumaal üheks suuremaks ja eesrindlikumaks majapidamiseks. Särgava talus on elanud Johann Voldemar Jannsen ning karjas käinud Liidia Jannsen (Koidula), hiljem on lühemat aega talu elanikeks-külalisteks olnud kirjanikud Fridebert Tuglas ja Ernst Peterson Särgava. Talu on mitmel korral külastanud Konstantin Päts, hilisem Eesti Vabariigi president.

1950-60-ndatel kuulus talu Vändra kolhoosile. 1971. a ostis osa talu selleks ajaks oluliselt lagunenud hoonekompleksist Teaduste Akadeemia, kes peatselt andis omandatu koos vastava maaeraldisega üle TA Geoloogia Instituudi bilanssi, nüüd juba Särghaua nime all. Baasi väljaehitamine algas 1973. a jätkudes tänaseni. 

Särghaua välibaasi oluliseks funktsiooniks on kujunenud puursüdamike ja kivimiproovide hoiustamine, samuti nende esmase uurimise võimaldamine. Lisaks on välibaasi infrastruktuur ja maaliline loodus sobivaks kohaks seminaride, väiksemate konverentside jt teadusliku ning kultuurilise sisuga ürituste läbiviimiseks. Traditsiooniliselt on Särghaual korraldatud üliõpilaste välipraktikaid, noorte viiuldajate päevi, noorgeoloogide kokkutulekuid jt üritusi. Rahvusvahelistest konverentsidest on seni kõige mastaapsemaks 1984. a toimunud üleilmse Geoloogia Kongressi ekskursantide võõrustamine välibaasis. Väiksemaid seminare, nõupidamisi, täienduskoolitusi jm üritusi toimub aga igal aastal.

Huvilistele on Särghaual võimalik korraldada ekskursioone ja loenguid erinevatel geoloogilistel teemadel (Eesti maapõuevarad, Eesti kivistised, kivimid ja mineraalid, geoloogia alustõed jne). Täpsem info TTÜ Geoloogia Instituudist.